Veel Kambja laulukoori ajaloost
Kambja laulukoor on rajatud ja esialgse koorilauluõpetuse saanud hernhuutliku liikumise käigus 18. sajandi 30-ndatel aastatel Eestisse jõudnud vennastekoguduse liikmete poolt. Hernhuutlased (vennastekogudus) said Saksamaal Herrnhuti linnas koguduse põhimõtete õpetamise kõrval ka muusikalise ning käsitööndusliku väljaõppe. Vennastekoguduse viiest köitest koosnevas Eesti ajaloos on Kambjat mainitud esmakordselt 1737. aastal seoses Kambja pastori Sutori hernhuutlasest koduõpetaja Michael Morgneri nimega, kes tõi Kambjasse vennastekoguduse laulu. Ajaloo viiendast köitest leiame daatumi 8.mai 1766. Siin märgitakse juba kooritunde poistele ja tüdrukutele Kambjas ja Kuustes. Sama aastat puudutavas aruandes on märgitud täiskasvanute kooritundide toimumist ja kokkulaulmist Kambja kirikus, edasi juba jumalateenistuse ajal laste ja täiskasvanute poolt ühiselt esitatud koorilaule. On märgitud abistajate – hernhuutlaste nimed Kohler ja Försler. 18. saj. teisel poolel on Kambja saanud esialgse Urvaste järel vennastekoguduse Liivimaa keskuseks, kus on tegijaid nii kohapealt kui ka kaugemalt. Ja lõpuks pärast 28 aastat järjepidevat muusikalist tegevust Kambja kirikus nimetatakse koor 1794. aastal mitmehäälseks kirikukooriks. Koor on esinenud jõulupühade ja kannatusnädala ajal pastor Erxlebeni juhatusel. Siitpeale on Kambja kirikukoor kuulus teisteski Lõuna-Eesti kihelkondades. Sellest uudsest nähtusest innustatuna on Liivimaa vennastekoguduse juht Saksamaalt Johann Christian Quandt kontrollkäigul olles koostanud koos Kambja pastor Erxlebeniga noote sisaldava lauluraamatu Tartumaa eestlastele.
Eelpool märgitud andmed pärinevad: