Veel ajaloost
Laulda on mõnus!
P

 

Veel Kambja laulukoori ajaloost


Kambja laulukoor on rajatud ja esialgse koorilauluõpetuse saanud hernhuutliku liikumise käigus 18. sajandi 30-ndatel aastatel Eestisse jõudnud vennastekoguduse liikmete poolt. Hernhuutlased (vennastekogudus) said Saksamaal  Herrnhuti linnas koguduse põhimõtete õpetamise kõrval ka muusikalise ning käsitööndusliku väljaõppe. Vennastekoguduse viiest köitest koosnevas Eesti ajaloos on Kambjat mainitud esmakordselt 1737. aastal seoses Kambja pastori Sutori hernhuutlasest koduõpetaja Michael Morgneri nimega, kes tõi Kambjasse vennastekoguduse laulu. Ajaloo viiendast köitest leiame daatumi 8.mai 1766. Siin märgitakse juba kooritunde poistele ja tüdrukutele Kambjas ja Kuustes. Sama aastat puudutavas aruandes on märgitud täiskasvanute kooritundide toimumist ja kokkulaulmist Kambja kirikus, edasi juba jumalateenistuse ajal laste ja täiskasvanute poolt ühiselt esitatud koorilaule. On märgitud abistajate – hernhuutlaste nimed Kohler ja Försler. 18. saj. teisel poolel on Kambja saanud esialgse Urvaste järel vennastekoguduse Liivimaa keskuseks, kus on tegijaid nii kohapealt kui ka kaugemalt. Ja lõpuks pärast 28 aastat järjepidevat muusikalist tegevust Kambja kirikus nimetatakse koor 1794. aastal mitmehäälseks kirikukooriks. Koor on esinenud jõulupühade ja kannatusnädala ajal pastor Erxlebeni juhatusel. Siitpeale on Kambja kirikukoor kuulus teisteski Lõuna-Eesti kihelkondades. Sellest uudsest nähtusest innustatuna on Liivimaa vennastekoguduse juht Saksamaalt Johann Christian Quandt kontrollkäigul olles koostanud koos Kambja pastor Erxlebeniga noote sisaldava lauluraamatu Tartumaa eestlastele.

Eelpool märgitud andmed pärinevad:

  • Hernhutis Evangeelse Vennastekoguduse Kiriku keskarhiivis asuvad aruanded, mis on koostatud 1794.a. 1.jaanuarist kuni 14. augustini Liivimaal kontrollkäigul viibinud vennastekoguduse töö juhataja Johann Christian Quandt juniori poolt. Aruanne on koostatud 1794 a. septembris Saksamaal Berthelsdorfis.
  • Kirikuloolase prof. Voldemar Ilja uurimused Herrnhutis vennastekoguduse 5-köitelise ajaloo koostamiseks. Arhiivimaterjal: päevikud, kirjad ja aruanded mikrofilmide ja fotokoopiatena säilinud vald. Ilja raamatukogus.
  • Voldemar Ilja „Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eestis) 1766-1817“ V köide 2006a., mis käsitleb Kambjat põhjalikumalt.
  • Ülalmärgitud arhiivimaterjalide koopiad ja kohalikud, Liivimaa kubermangu keskuses Riias asuvad kirikute aruanded. Meieni jõudnud tänu Eesti Akadeemilise Kirjandusühingu juhatuse liikmele Rudolf Põldmäele, kes saadeti Riiga vennastekoguduse käsikirju registreerima ja arhiivi korrastama.
  • Riias tehtud märkmetest on osa kasutanud kirjandusloolane rudolf Põldmäe teos „Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. a. (Sealhulgas ka 9. leheküljel asuv märge Kambja koori olemasolust 1794. aastal).
  • Andmed Elva kirikuõpetajalt Vallo Ehasalult, kes on uurinud USA, Prantsusmaa ja Eesti kiriku ajalugu, milles ta märgib Kambja koori kirikukoorina. Mõiste kirikukoor tähendab kirikuajaloos ainult 4 ja enama häälset laulmist. Seda mõistet võib nimetada sama kindlaks, kui Meie Isa palve sõnastust.